7.märtsil, olles 11 päeva vana, avas meie pisike iludus esimest korda oma kaunid silmakesed, et vaadata seda maailma läbi oma kutsikapilgu.Igal hommikul viib meid nuud tee köigepeal Awa kuudi juurde, et see väike tegelane ule vaadata, tema pehmet karva silitada ja lasta tal oma tillukese ninaga meid ule nuhkida ja pisikese suuga lutsides veidi meie sörmi "maitsta". On lausa ime, kui kiiresti see pisike kelgukoerake kasvab! Kui enne saime ta vabalt uhe käega kuudist välja tösta, siis nuud peame varsti kull juba peaaegu kuuti sisse ronima, et teda sealt kuidagi kahe käega kinni krabada. Loomulikult on ta muutunud ka järjest priskemaks ja priskemaks ja on nuud ikka juba töeline pontsik!
Ärge talle liiga palju süüa ka andke, muidu läheb teine nii priskeks, et ei mahu teile enam järsku kohvrisse ära, kui te ta Eestisse kaasa võtate ja mulle kingite! Onjuu :D
VastaKustutaNii armas, et ise ka ei usu:D
VastaKustutaOi Kanksu, varsti ta vist töesti enam kohvrisse ei mahu; kuts on nii priske, et vaevu mahuvad käed umber :D Täna ronisin(Maret) poolenisti kuuti, et ta sealt kuidagi välja tirida ja jäin peaaegu ise sinna kinni ka veel... :P Awa vaatas, et olen mingi täielik ohmakas (ja ta ei eksinud muidugi..)
VastaKustutaHirmus armas on ta kull jah; vahel kohe ei tea, mida temaga köike teha tahaks, söö vöi ära :D
VastaKustuta