... koeralöhna, kuuneklöbina, vehkleva saba ja köikvöimalike häältega- vee lurpimine, nuhkimine, ähkimine,puhkimine... Toad saavad täidetud, kui majja kolib hiiglasemöötu sakslane Nova. Ja just nimelt meie majja Nova reedel kenasti sisse sadaski, kuna paar nädalat peab ta nuud oma öest Rockyst lahus elama.
Loomulikult on see imetore, kuna Nova on nii vahva koer, et pelgalt tema vaatamisest läheb suu naerule- tohutu pea, mis on meie jälgimisest pidevalt viltu, lontis körvad (sakslasel!) ja suuuured silmad, mis meid köikjale saadavad. Kui me oleme Kärtsuga eri tubades, töllerdab Nova väsimatult edasi-tagasi, suutmata otsustada, kus ta täpselt olema peaks. Ja kui ta end viimaks kuskile pikali heidab, käib see sellise mutsuga, nagu oleks tank majja sisse söitnud.
Ja hommikul on meil nuud kovasti rohkem motivatsiooni end pusti ajada- pole vöimalik mingit vabandust välja möelda, et edasi magada- hops pusti ja Novaga jalutama!!
Trenn käib meil siin ka ikka täie hooga, kuna suur sula, mis vahepeal peaaegu kogu meie lume minema uhtus, on möödas ja uus lumi on juba kohal! (Uleeile oli ka juba -13 kraadi...)
Paraku otsustas meie lumeskuuter veidikeseks vedru välja visata ja kuna me sellega omale rada ette ei saa teha, peame lihtsalt löpuks järvel otsa ringi pöörama ja tagasi söitma (igal pool pole veel märgistust ja me ei saa söita tervet ringi). Onneks oleme juba piisavalt osavad, et köikvöimalikud sasipuntrad, millese kutsad end kohati suudavad mässida, rahuliku näoga lahti harutada. Kaks korda oleme kelgu ette rakendanud ka 1,5 aastase Koopi, kes vaatamata sellele, et tema ema on hoopis jahikoer, jookseb kelguga nagu töeline professionaal! Kutsikas Linki "trenn nr. 2-st" ma hea meelega uldse ei kirjutaks, aga vöin ju mainida, et pärast seda, kui ta oli piisavalt kaua kohuli mööda maad lohisenud, söitsin mina koju viie koeraga ja Kärt jalutas noorhärra Linkiga meile järgi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar