LINKReedel (ehk järgmisel päeval peale meie esimest treeningut) saime taas uute kogemuste osaliseks. Mika läks kodust ära ja nonda jäime me Maretiga kahekesi oma kelgusoiduoskusi proovile panema. Esimene kelk, mille votsime oli tunduvalt tempokam kui eelmise päeva omad. Ette olid rakendatud Loska, Routa, Inu, Mur-Mur, Nelly ja Nemo. (See kelk peab kelgurivis alati viimane olema, sest on oht, et juhtpaar keerab otsa ringi, et järeltulevaid kutse runnata.) Meie soit kulges ilma igasuguste viperusteta ja oli toeliselt nauditav.
Siis joudis kätte aeg, kus me hakkasime noortele koertele kaelarihmasid kaela panema ja nendega jalutama, et nad sellise uue olukorraga harjuksid. Meie pohiohver oli koerapoiss Link, kes pidi järgmise soidu ajal esimesed kelguristsed saama. Ega ta seal rihma otsas väga olla ei tahtnud ja kelgu eest uritas ta ka jooksu pista. Esimese hooga kappas ta paigalt minema sama uljalt kui teised kogenud koerad. (Meie ulejäänud kelk koosnes vanadest kaladest:parimast ja toesti väga targast emasest Lumest, Hetast, Sprite`ist, Rap`ist ja Lume pojast Lordist). Keset järve otsustas Link, et talle selline vedimine ei meeldi ja hakkas tagumiste jalgadega pidurdama, mille tottu tema taga olev Rap talle ohtlikult lähedale joudis. Kui me uritasime otsa ringi pöörata, läksid koerad omavahel köisipidi sassi ja Maret oli see onnelik, kes neid lahti harutama pidi. Lopuks pärast moningaid uusi soidukatseid, saime aru, et meil ei jää muud ule, kui Link kelgu eest ära votta. Maret jäi temaga järve äärde ja mina uritasin välja nuputada, kuidas soites kelkku umber pöörata. Paraku ei tahtnud see mul onnestuda ja Maret pidi päris pika maa kelguni marssima, Link kord uhe, kord teise kaenla all. Siis oli ka meie moot täis ja Maret nautis kelguringi Link sules.
Tänasest on ka traksiparandus täies hoos ja meid vöib nuud öhtuti garaazist ömblusmasina tagant leida...
Kärt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar