It`s getting snowy...: Viimane galerii

Täna tegime oma viimased söidud ja oi kui kylm oli!! Sallid said poole ninani veetud ja näpud peaaegu otsast kylmetatud. Öhtuks jöudis termomeeter -28 kraadini ja praeguseks on see yletanud -30 piiri. Aga teate mis- päike paistis :) ja koerad olid heas hoos. Yhesönaga hoolimata sellest, et sörmed olid peale 7km jääs ja sallid ning juuksed härmas, oli see imetore.

Ka Monal on vunts härmas ;)

Kodu poooole!! Ohh, ei tea, mida Ox nyyd kogu oma poweriga peale hakkab, kui me ära lähme...
Tagumised tirijad olid meil täna Lordi ja Ameni asemel Envy ja Link, kes märatsevad märgatavalt vähem ja kelle "talutamine" sobib seega natuke paremini kokku krampis sörmedega...

Mona ei tea, mida suurest entusiasmist ära teha ja kulutab osa energiast öudukatest nähtud löustade jäljendamisele...

Vöiks jäädagi seda olemist, ilu ja elamist endasse ahmima

Öelge nyyd, et te olete näinud ja kogenud midagi ilusamat?! Vaikuse maal, millel liigub vaid meie rakend ja kuuldub vaid koerte hingamine ja käppade jooksusahin lumel.

Mäest alla järvele!

Vöidujooks pakasega...

Näide mitte just köige eeskujulikumast stardist, Monal on veel vahel veidi raskusi arusaamisega, kus ta täpselt peaks olema, mida täpselt tegema ja kuidas täpselt käituma, aga seda ainult seisma jäädes, kuna joostes on tal miskipärast köik väga selge. Nii kui me aga seisma jääme, ei tea ta, mida köike ära teha ja kuhu minna. Pepsi jagab talle ka muidugi huvitavaid tarkusi ja oma isiklikke arusaamisi, mis tähendavad alati rakendi omavolilist ymberpööramist, mis vöib toimuda mitu korda järjest, nii et kui veab ja koerad end väga sassi ei keera, vöid ikkagi löpuks öiges suunas löpetada!

Täna ootas meid metsarajal keset teed yks suur neljarattaline myrisev monster. Asi tunduski tee alguses kahtlane, sest rada oli täiesti yles kyntud ja igatpidi muhklik, kynklik ja täis oksarisu (millest Pepsi- Mona muidugi täie hooga läbi kimasid nii et oksi lendas igas suunas...). Kuna me ei tahtnud selle masinaga jöudu katsuda, siis keerasime otsa ringi ja söitsime tagasi kodu poole. Kuigi Mona ja Pepsi oleksid kyll hea meelega vist kasvöi masina alt läbi pugenud, et ainult vaid edasi saaks...

Seda kohta kutsume me Killer-mäeks..... Turistidele loeme siin alati sönad peale, et yles minnes tulge jalastelt maha ja lykake (ei tahaks ju, et kelk tagurpidi liikuma hakkaks..) ning alla tulles on tark kahe jalaga piduril seista, sest muidu vöib juhtuda, et kelk jöuab enne koeri alla.....

Keda vötta? Keda jätta?

Fanta

Kui kellelgi peaks tulevikus olema mingeid vastuväiteid vöi negatiivseid kommentaare meie idee suhtes tulla oma kutsusid vaatama (olgu see siis raketi, lennuki, auto, jalgratta vöi jalgadega), siis vöib Ox teile väga valjuhäälselt ära seletada, milleks see köik hea, vajalik ja möödapääsmatu on!