Mul on suur au kuulutada meie blogi taas avatuks. Kuna miskipärast on nii, et aega napib kogu aeg, siis tuleb teha meie elust-olust vaid kiireid ulevaateid.
No sellest on vist köik karvased ja sulelised juba aru saanud, et kohale Kuusamosse jöudsime ilma suuremate probleemideta. (Mis siis, et meil kästi autol kaks korda vale lambipirn ära vahetada ja kui me selle öige siis löpuks korda saime, läks sama tuli ka teisepoolt läbi !?).
Tallinnas suutsime ka hommikul köigepealt valesse laevaterminali söita, aga jah, nagu te isegi aru saate, leidsime me siiski ka öige yles.
Kahjuks peame ka see aasta "Huvasti koerad" rubriigi tegema, AGA meil on ka nuud umbes 10 uut tegelest juurde ilmunud. Sellest aga veidike hiljem.
Eile käisid meil neli prantsuse turisti 10km söitmas. Köik kulges väga hästi, koerad on suurepärases vormis. Saime kövasti kiita, et me turistide jaoks nii palju aega votame ja on näha, et siin on mönus kodune öhkkond. Uks neist olevat ka uhte suuremat kohta katsetanud, aga utles, et seal olevat nii, et hops kelku ja pärast hops välja ning uued inimesed peale. Nii tore, kui töesti rahule jäädakse ja seda ka näha on. Noh ja tippi on ka ju alati tore saada ;)
Öhtul käisime Rukas söömas ja taaskord ei jaksanud me Maretiga neid imelisi värve ära imestada. Kuidas Eestis selliseid ei ole?? Nii sugavsinised ja puhtad toonid ning selle taustal alati lumised puud. Vapustav. Meid kutsuti ka koertega Rukasse :) öeldi et koerad saame restorani äärde kinnitada (see asub järve kaldal) ja, et kui tuleme ootab meid kuum mundikakao :) Hmm peab kaaluma.... :D Tore, kui Mikal köik kohad tuttavaid täis on.
Ma ei saa jätta ka Monat kiitmast. Ta on imeline koer!!! See aasta on ta meil juhtkoerana kasutuses ja sellist hullumeelse innuga koera pole ma elu sees veel näinud. Tema jaoks pole mingi probleem 10km kungastest ules ja alla täies galopis elu eest tirides pörutada. Ta vist ei peatuks elu sees! Oleks meil koik koerad sellised, siis.... Lisaks sellele on tal ka kelgukoerte hulgas nii harva nähtav omadus- oskus end kelgu ees oodates viisakalt uleval pidada ja huvitav soov lahti pääsedes kutsumise peale lihtsalt meie juurde tulla, mitte metsa ära joosta. Ja oi kuidas ta naudib pärast soitu tähelepanu keskpunktis olemist, ja tähelepanu keskpunktis ta muidugi ka on, kallistusi ja paitusi jagame talle nii kuis jaksame. Jah, Mona on siin meie koer.
Muide, oleme elukohta vahetanud. Kuna meie kallis "privaatmaja" on välja renditud, elame nuud Mika majas, kus meil on teisel korrusel oma tuba. Noh, onneks oleme siin juba nö. oma inimesed, nii et saame ilma igasuguste probleemideta kenasti ka siin elatud. Enamuse ajast, kui ta parajasti just Rovaniemis koolis pole, on ka Milla siin, ja ohtuti ka Mikko, ja siis muidugi paks Garfield-kass Manson ja meie kallid sakslased Nova ja Rocky, kes pidid meid nähes peaaegu röömuvapustuse saama. Pole ka imestada, kuna me oleme ainsad, kes viitsivad nendega pikki jalutuskäike ette vötta ja nendega öues mängida. Teine kiisu, Hemuli, läks paraku suvel kaduma. Mansonil seda ohtu muidugi pole, kuna ta lihtsalt ei viitsi mitte midagi teha ega mitte kusagil käia.
Kärt ja Maret
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar