Homme vöi öigemini juba täna algab meie tagasitee Eesti poole. Kahju....nagu alati poeb sydamesse nukrus, aga samas ka kummaline rahu ja naeratus tuleb näole möeldes meie seekordsetele seiklustele ja söitudele.
Hea on teada, et meid oodatakse siia alati tagasi. Nii kahe, kui ka neljajalgsed. Ykstaspuha millal.....



Järgmise korrani!