...et saabus uks pisike abitu kutsikatudruk...
...kes kasvas suuremaks ja muutus ulakamaks...
...ja kelle me nuud leidsime eest ikka sama röömsa ja elujöulisena nagu olime ta jätnud! Paar "pisikest" muutust on vahepeal siiski toimunud- Mona on oma pikkadel sihvakatel jalgadel 10-kuuselt körgem kui ema Awa, jookseb kelgu ees nagu pöörane, lärmab peaaegu sama kövasti kui ta onu Amen ja on juba praegu uks parimaid kelgutömbajaid kennelis. Kokkuvötvalt vöib öelda, et Mona on oma perekonna väärikas esindaja!
Köige toredam on aga siiski see, et kuts on nii meeletult söbralik ja seltskondlik, et temast lihtsalt ei saa ilma "tere" utlemata mööduda. Ja oma tudruku jaoks leiame me alati selle aja!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar